Mustikas – loe lisaks

Bilberry / Blueberry / Vaccinium myrtillus

Harilik mustikas ehk mustikas (ld. k. Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda ja mustika perekonda kuuluv heitleheline kääbuspuhmas ehk põõsas. Taime eestikeelne nimetus “mustikas” tuleb tema marjade värvist ja sellest, et marjad purunevad kergesti ning määrivad inimese nägu ja käsi. Marjad valmivad juulis-augustis. Harilik mustikas on levinud üle-Eesti ning kasvab niiskestes metsades, metsa- ja rabaservadel eelistades tavaliselt happelist turvasmulda. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Need sisaldavad suhkruid 5-7 %, pektiinaineid, orgaanilisi happeid – õun- ja sidrunhapet 1%, parkaineid 7 %. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: c-vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1- vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid kuni 20%, arbutiini 1,6 %, glükosiidi mürtilliini 1% jm. Marjadest valmistatakse toor- ja keedumoosi, kompotte, keediseid, džemme, mahla, veine jm. Marju säilitatakse ka kuivatatult või pudelis. Mustikas leiduv värvaine on pH-indikaator. Kui kasvukohas pH väheneb, muutub värvaine punasest siniseks. Mustikat kasutatakse ka toiduvärvina, sest ta on täiesti looduslik ja ohutu, näiteks liha tembeldamiseks.